Kui asjade pakkimise vahepeal hoopis peaga vastu kapiust põrkad, siis sa veel ei tea, et järgmisel ajahetkel otsustab elutoa lamp täies koosseisus põrandale kukkuda, nii et pisikesi klaasikilde on kogu korter täis pillutatud. Ja ka siis sa ei tea veel, et taksojuht, kes viimasel hetkel saabub, ei ole just oma ülesannete kõrgusel, vaid küsib nagu muuseas ajakirjandusmaja juures, et kus see Kreutzwaldi tänav võiks olla ja suundub seda siis otsima :))) tõe huvides pean mainima, et ei olnudki vist petturmees, vaid lihtsalt loll. Pärast 100 krooni läbisõitmist oligi mees juba Veerennist uuesti Liivalaiale jõudnud ja küsimuseks oli endine – kus küll see Kreutzwaldi tn võiks olla? Ja nii see rekord sündiski – Liivalaia ja Pärnu mnt ristist kuni Kreutzwaldi tn keskele = 157 krooni (tavapärase 60-70 eeki asemel). No lennujaama leidis õnneks seejärel ikka üles :)
ja ka see ei olnud veel kõik.....
mina ikka tõesti tihti imestan, et kuidas saavad meil inimesed nendele töökohtadele, kus nad töötavad. Üks selline supernäide teeb check-ini LH äriklassi lendajatele. Suu on pähe pandud ja liigub ka küsimusega, et kas soovime oma pagasit Bangkokki, aga tõmbetuule tõttu kõrvade vahel saadavad väikesed geelküüntega näpukesed selle pagasi ikkagi Kathmandusse (mis on iseenesest väga tore linn ja kindlasti väärt taaskülastust). Tsiteerides klassikuid – ilus, aga lollllllllllllll !!!!!
selline ilus algus siis!