siin Hiina nn ha''lliks nimetet kandis oleme kolme pa'evaga kolm linna la'bida suutnud - Zhengzhou (ha'sti kole transpordikeskus), Luoyang (natuke va'hem kole linn, kus veel mingite missivalimiste plakatid yleval, kus erirumal eesti tydruk ka viltuse na'oga naeratab, nime ei ma'leta :) ja Kaifeng (endise silk road'i keskusi).

Zhengzhous elasime yle seni k6ige r6vedama hotellio'o'.nii ra'past urgast annab otsida, lisaks selgus et keskkytet pole. Satiiri tipuks oli ra'pahunniku vannituba, mille r6vedus yletas igasugu piire, aga mida troonis tutikas hiiglasuur kuumaveeboiler.

Selle reisietapi a'geelamuseks oli aga hoopis Shaolin. Shaolini templi la'hedal ma'e otsas on koobas, kus Indiast tulnud munk Damo (indiapa'raselt Bodhidharma) 9 aastat mediteeris ja seeja'rel templi asutas. Selles kohas on syndinud kungfu. Ta'na on tempel endiselt tegutsemas, ma'gede vahel veel 3 sarnast. igayhe juures kloostrid pa'ris shaolini munkade ja nunnadega. Paremad kungfu koolid peituvad samuti siin - suuremas kuuldavasti 6000 6pilast, nooremad nii 4-5 aastased.

Hiinlased koopani ei tyki (alternatiiv on orust la'bi binokli piiluda), sest selleni 3000m ronimist, esialgu la'bi metsa ja siis ma'kke nii kilomeetri jagu, kyll jooksid mo'o'da treppi ma'kke noored kungfu mungad (alla tulevad p6him6ttel pystisest trepist pea ees ja neljaka'pukil, see on ka pildi koht nyyd!) ja 2 va'lismaa turisti, 1 saksamaalt ja teine hull eestist :) yleval lobisesime n6ksa 2 nunnaga, kes pyydlikult ja aeglaselt (p6hiline!) ajalugu selgitasid. me saime natuke aru ka!

napis6naliselt on selline l6bu mind seni saatnud. vyrtsi juurde lisavad siia meie tillukesed dialoogi yritused kohalikega, alates taksojuhtidest, l6petades suvalise noormehega Kaifengi o'isel turul, kes meile mingi m6istatusliku magustoidu va'lja tegi... yldiselt on nii, et mida Beijingist kaugemale, seda s6bralikumaks ja lahedamaks inimesed on muutunud.