Nagu ikka jõutakse lennujaama suht viimasel sekundil, aga et check-in on eelmisel päeval tehtud, siis ei peaks suuremat probleemi olema, sest tuleks ainult pagas üle anda. No ja jõuad siis Lennu jaama (st Lennarti omasse) ja kohe selgubki, et see on otsast otsani ülerahvastatud ning pagasi üleandmise kohta on järjekord 10x pikem kui tavalisse checki-ini. Seisime seega ikkagi tavapäraselt tavapärasesse järjekorda, et seejärel kohe ka teada saada, et hoolimata moodsatest liigutustest virtuaalmaailmas ei ole minu check-ini väidetavalt olemas. Möllas järjekordne blond arvuti taga uue väitega, et nüüd on kõik ok, ja juba 10 minutit hiljem kuulsin üle lennujaama oma nime hüütavat koos korraldusega kohe gate 9 - sse ilmuda. WTF! Lasin poes kõikidel asjadel riiulisse tagasi kukkuda ja kõndisime lennujaama teise otsa, kus selgus, et Re nimel on 2 checki-ini (teiste sõnadega istun lennukis 2-l kohal). Tol hetkel hakkas kergelt juhe kokku jooksma - mismoodi mina nüüd ühe lolli bläkki teisele lollile selgitan? Peaksid nagu omavahel kuidagi hakkama saama... Vaatas neiuke veel 3 sekundit ekraani ja teatas, et enam pole punane (mis iganes siis :D ) Seoses eelnevaga jäi hommikusöök tol päeval söömata.

Moraal: seni kuni tööle ei satu asjatundlikke neiukesi või kuni neiukesed asjatundlikkuseni pole jõudnud, ei ole Tallinnast välja lennates mõtet internetis check-ini teha - passid ikka samas järjekorras, jooksed mööda lennujaama rohkem kordi edasi-tagasi ja söömata jääb kah.

Kuidagi oli TLL-HEL liinile sattunud tavalisest 3x suurem lennuk. Selline täitsa normaalne, mistõttu ei tulnud üldse tunnet nagu hakkaks põhjanaabrite juurde lendama. Bo teatas vahepeal, et Helstinky omab teda (loe: jõudis enne meid kohale) ja nii me ta ka kohe üles leidsime. Tutvustasime poisile kohe rikaste ja moodsate maailma, kus õlu ja vein voolab tasuta ning diivan pehmem ja teenindaja naeratab.

Järgmises lennukis ei suutnud Bo 10 min muust rääkida, kui lahe masin see on, sest nii palju ruumi polevat just sageli. Ise ei osanud väga kaasa rääkida, sest senised pikad otsad on saanud veeta rongis :D või erinevate lennukite businessis või firstis ;)

Ükski heategu ei jää muidugi karistuseta (kiitmine siis), sest kui küsisime äriklassist saadud calvadosele toonikut lisaks, teatas lennusaatjast Soome väga kuri proua väga resoluutselt, et tohime tarbida ainult neid jooke, mis lennukis pakutakse. Bo vastas, et milles küsimus, sest

see on lennukis pakutav jook. Proual oli ilmselt pisuke hämming, kuna ta kordas veel paar korda oma küsimust, kas me oleme selles kindlad, sest vastasel juhul ta peab meie calvadose eemaldama :D :D Lõpuks jäi joogi päritolu ikka uskuma, aga kurjus muidugi üle ei läinud. Ei taha ennast väga korrata, aga Aasiasse tuleks teenindamist ja kliendiga suhtlemist õppima saata...

Lennuk lendas suht täpselt sama liini, mille olime koos Ho-ga rongiga juba läbinud, ja jõudis "juba" 8 tunni pärast Seouli. Et oleks kohe alguses äge, sadas alustuseks paduvihma ja kõik ümberringi nägi trööstitult hall välja (ette rutates - järgmiseks hommikuks parandati see viga ära). Veetsime kõigepealt pangaautomaadi juures mõned põnevad hetked. Kohalikele tundub meeldivat omada raha suurtes ühikutes, mis väljendub ka nt selles, et pangaautomaadis on nullid automaatselt default-ina olemas. Nii et kui trükid sisse 3, siis antakse sulle 30 000.- (ca 15 euri). Kui aga kohe neid nulle ei märka ja trükid sisse nt 3 000.-, siis antakse 3 000 000.- (Bo-l õnnestus!).

Samuti saime kohe kuidagi teada, et meie mobiilid ei tööta (peale Ma oma), sest ei toeta 3G-d. Lennujaamas pakutakse autorendi kõrval mobiiltelefoni renti, mis millegipärast tegemata jäi. Praegu võib juba öelda, et ilma mobiilita oleme ikka suhtkoht abitud :) Kogu aeg on keegi kadunud ja keegi kuskile hiljaks jäänud. Viimati jäime Ho ja Ma-ga 30 minutit kohtumispaika hiljaks (olles uhked, et see on senine rekord, sest varem polnud keegi nii kiirelt kohale saanud) ja saime teada, et selles hotellis, mille lobbys pidime Bo ja Alexiga (meie Korea sõber) kokku saama, lobby nagu eriti polegi ja loomulikult polnud ka Bo-d ega Alexit kuskil näha :D Nemad jõudsid nii 10 minuti pärast. Leppisime täna hommikupoole ööd kokku, et proovime ennast ses osas parandada ja kokkulepetest edaspidi rohkem kinni pidada. Tegelikult see on ju rokenroll - 3 nädalat ilma mobiilita võõral maal.

Kõik on absoluutselt teistmoodi, aga lennujaamad jäävad. Õnneks! Seepärast ongi rõõm tõdeda, et asjad ei ole üldse pakitud, aga sellegipoolest on enamvähem 24h pärast lennuk. Igas mõttes!

Kuivõrd kaasa tulevad multiadapter ja portatiivne personaalarvuti ;) , siis võimalik, et siia tekib kaasaelamiseks üht-teist materjali.

Head siiajäämist!!!