AUSTRAALIA (alates 29. juulist)
natuke nagu ei tahtnud ära minna ka Singapurist. Juba leidsime üles paremaid söögikohti, ajavöönd ja sisetunne said just sõpradeks, kui lennupilet sundis Sydneysse minema ;)
Eks natukse ikka põnev oli ka!
Ühtlasi meie viimane lend maailma parema lennukompaniiga (Singapore Airlines), mistõttu mõnulesin täiega videosüsteemi ruunates ja ülihead rieslingut nautides.
„ainult“ 7 tundi ja olimegi talves.
Alustuseks ei tahetud eriti karantiinist läbi lasta, sest minu matkatossud omasid tiba mulda talla all (õnneks jätkus mõistust suu kinni pidada, et need jalanõud on läbinud marsruudi Siber-Mongoolia-Hiina all-around- Tiibet-Nepaal-Bangladesh-Birma-India-Eesti, muidu oleks vast konfiskeeritud). Veidi põnevust, et kas tuleb trahv kuni 60 000 dollarit või viiakse kinni (ikkagi 6 inimest tegeles küsimusega), aga ei miskit – pesti puhtaks ja piserdati ka ilmselt mingi desinfitseerimisvedelikuga üle ja anti selgitamata tagasi. Arglikud nad siin ikka (samas jalas olnud kingad ei huvitanud kedagi). Huvitav, kas väljudes ka desinfitseeritakse, et midagi kahtlast kaasa ei viiks? Vaevalt :)
mingi tollivana uuris, et kus me pärit. Vastuse peale tuli traditsiooniline Hispaania kandi järele küsimine ja pärast täiendavat selgitust viide ka valitsevale hirmsale talveilmale siin. +14 ikkagi õhtusel ajal, see ei ole naljaasi :)
tegelikult on see talv muidugi nali siin. Täna päeval paistis ere päike ja olemine oli selline meie vananaistesuviselt hästi mõnus (+17+18). Osa tüüpe kõnnib paksude talvemantlite ja saabastega ringi, samal ajal kui teised paljasääri ja õhukeste kleidikeste või lühikeste pükstega jalutamas.
Selline tunne nagu ostetaks endale moodne talvemantel ja -saapad valmis ning oodatakse siis seda ühte päeva, millal neid kanda saaks :) Eks meil on kodus suvekleitide ja bikiinidega pea sama lugu :)
Päevasündmus (kohustuslike Sydney ooperimaja ja Sydney akvaariumi külastuse kõrval) oli kindlasti sattuda araablase välimusega noormehe enesetapukatset jälgima (ette ruttates peab lisama, et ei jõudnud lõppu oodata, mistõttu ei tea, mis sai). Noormees kükitas suht madala (noo 8 korrust) maja katusel, liiklus oli ümber suunatud, politsei, kiirabi ja tuletõrje olid maja ümber pööranud ja kõrvalasuvate pankade ja muude ärimajade yuppied võtmas lõunavaheajaks toimuvast vähe meelelahutust. Kuna Ülo oli jõudnud juba kõrval pargis endale piknikuplatsi leida, siis suundusime ka sündmusplatsilt minema, et mitte õnnetukese vigaseks kukkumist pealt vaadata (arvestades kõrvalasuvate pilvelõhkujate kõrgust, ei olnud tüübil vist päris fataalset plaani ikkagi).
Taskuraha pärast ei pea me muretsema, sest siinkirjutajast daam trükkis pangaautomaati harjumuspäraselt 500.- ja taipas samal sekundil, et see tähendab kodusel kontol 5000 eeki hoopis. Olen nüüd nagu Carmen Cash :) Uus algus äkki :9
Päeva lõpetasime Austraalia vaatamisväärsuses nr 1 – Sydney akvaariumis haikala õrritades. Petsime ära küll :))) Teised külastajad võisid ehk tiba imelikuks pidada (Ülo läks ka minema), et 3 tüüpi passivad kõigepealt üüratu haiga tõtt, siis kükitavad akvaariumi serva alla maha, kui hai on end ümber pööramas, ja hüppavad lärmates uuesti püsti, kui kala hambaid näidates jälle aknale läheneb :)) - ei olnud midagi tarbinud, päriselt ka (hai kohta ei oska tegelt öelda)! Hotelli lounge avanes alles hiljem oma tasuta pakkumistega ;)
Aga homme sõidame mägedesse koaala- ja kängurujahile!