KUIDAS ME ÜKSPÄEV SRI LANKAL KÄISIME (26.juuli 2008)
et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et paar nädalat enne tripi algust hakkas läbi foorumite tulema teavet selle kohta, et meie nö trikipiletitega ei lasta välismaa inimesi Sri Lankal lennukisse põhjendusega, et need on liiga odavalt saadud või midagi sellist. Viimati reisinute kirjad olid ikka eriti mittelootustandvad. Ise eriti muretseda ei osanud :) Põhimõttel, et vaatame, mis saab ja otsustame siis, mis edasi saama hakkab, jätsime seljakotid lennujaama lockerisse ja startisimegi hommikul Singapurist Colombo suunal (seekord Singapore Airlines äriklassis). Korralik hommikusöök, naeratavad stjuuardessid ja ehe filmiprogramm ning 4 tundi lendu möödas nagu linnutiivul.Seejuures ei saa kuidagi märkimata jätta, et Lufthansa joviaalsed „tütarlapsed“-stjuuardessid jätsid klientidele suhtkoht rohkem vabadusi kui Singapore Airlines`i omad. Frankfurt-Bangkok liinil olid meie asjad ikka suht laiali kabiinis, samal ajal kui Singapuri tüdrukud ja poisid kõik korralikult kokku korjasid ja oma kohtadele asetasid, sh ka joogiklaasid viidi startimise ja maandumise ajaks minema (Lufthansa Helga palus lihtsalt vaadata, et klaas päris minema ei lendaks, a tal oli viimane lend ka, nagu piloot Hubertilgi :)).
Erinevates peades käisid ringi erinevad plaanid, mismoodi Colombos parem oleks käituda. Või võtta kohe hotellikoht ja otsida uued põnevad kohad lendamiseks? Nõks piinlik oleks vist ka koju jõuda, nii et midagi ei näinudki kui juba pea aasta aega sai kuulutatud, kui ägedasti-odavasti sai lennufirmat lüpstud ning poole ilma jaoks peened ja odavad piletid hangitud....
Sri Lanka tundus lennukiaknast lõputu dzhunglina, raudselt piilusid meie lennukit põõsast ka tamiili (õngenööri)tiigrid ja niisama tiigrid. Lennujaam ei jäänud mugavuselt palju alla Kolkata, Dhaka või Kathmandu omadest :) Marssisime lennukilt otse transfeerilauda, et tahaks Singapuri lennata (jättes püüdlikult muljet, et me üldse just sama sealt ei saabunud) ja kohe järgmise lennukiga. Noormees naeratas ja palus meie pileteid, meie vastu, et mis mõttes pileteid, et kas internetti ikka tunnete. Ise lootsime seejuures, et kui saame ilma paberpiletita, siis äkki meie scami ei avastata, sest piletil kõik lennujaamad loetletud, kuhu plaan jõuda ja hind ka (J. oli samas piletitega minema saadetud, et vajalikul hetkel need „juhuslikult“ leida).
Tubli mundris hindupoiss kirjutas bookingunumbri üles, naeratas ja saatis hipid pinkidele ootama. Ootasimegi väliselt vaikselt ja rahulikult, sisemiselt muidugi mitte päris nii :) Vahepeal naeratati ja kutsuti meid letti, et kas meil ikka tõesti pole paberkandjal piletit. No ja ups, nagu selgus olid need tõepoolest olemas (J. „saabus“ piletitega hiljem).
Veel mõned närvilised ooteminutid ja ulatatigi boardingpassid Singapuri lennule, mis väljus paarikümne minuti pärast ja oli muidugi seesama lennuk, millega olime Colombosse saabunud.
Ja see tunne, millega me sealt krdi transfeerilauast minema kõndisime, oli ikka ülev. Ei teagi, kas meil lihtsalt vedas või oli süüdi laupäeva varahommik ja et vbla ei olnud bossi kohal ja neil jäi märkamata, et meil on need „kurikuulsad“ piletid, mis ei oleks võib-olla käibes olema pidanud.
Taolist adrenaliinilaksu pole ikka väga ammu saanud. Üritasime hästi ontlikult lennuki poole kõndida, et võimalikult vähe kahtlust äratada :))) ise samal ajal võiduirvet vägisi tagasi hoides. Ja järgmiseks võib nüüd ette kujutada selle lennukimeeskonna nägusid, kui sama kamp äriklassi marssis :))) Valetasime neile, et meil oli lennujaamas „kiire kohtumine“ ja tellisime shampanjat!
Nagu paremaski filmis ei olnud kogu põnevus otsekohe möödas. J. „otsustas“ passi korraks ära kaotada, et adrenaliinilaks ikka kraadi võrra kangem oleks. Just nagu tundus, et kõik ongi möödas juba. Kerge paanika, pisar ja peataolek, meeskond ka muretsema saadud, kui M. pagasiriiulilt vajaliku dokumendi uuesti avastas.
Shampanja kihinal ja võiduirve nägudel lendasime 4 tundi tagasi Singapuri nagu oleks tuld toomas käinud :)
Kokkuvõte: olen käinud Sri Lankal ja olnud seal umbkaudu täpselt tund aega ;)
et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et paar nädalat enne tripi algust hakkas läbi foorumite tulema teavet selle kohta, et meie nö trikipiletitega ei lasta välismaa inimesi Sri Lankal lennukisse põhjendusega, et need on liiga odavalt saadud või midagi sellist. Viimati reisinute kirjad olid ikka eriti mittelootustandvad. Ise eriti muretseda ei osanud :) Põhimõttel, et vaatame, mis saab ja otsustame siis, mis edasi saama hakkab, jätsime seljakotid lennujaama lockerisse ja startisimegi hommikul Singapurist Colombo suunal (seekord Singapore Airlines äriklassis). Korralik hommikusöök, naeratavad stjuuardessid ja ehe filmiprogramm ning 4 tundi lendu möödas nagu linnutiivul.Seejuures ei saa kuidagi märkimata jätta, et Lufthansa joviaalsed „tütarlapsed“-stjuuardessid jätsid klientidele suhtkoht rohkem vabadusi kui Singapore Airlines`i omad. Frankfurt-Bangkok liinil olid meie asjad ikka suht laiali kabiinis, samal ajal kui Singapuri tüdrukud ja poisid kõik korralikult kokku korjasid ja oma kohtadele asetasid, sh ka joogiklaasid viidi startimise ja maandumise ajaks minema (Lufthansa Helga palus lihtsalt vaadata, et klaas päris minema ei lendaks, a tal oli viimane lend ka, nagu piloot Hubertilgi :)).
Erinevates peades käisid ringi erinevad plaanid, mismoodi Colombos parem oleks käituda. Või võtta kohe hotellikoht ja otsida uued põnevad kohad lendamiseks? Nõks piinlik oleks vist ka koju jõuda, nii et midagi ei näinudki kui juba pea aasta aega sai kuulutatud, kui ägedasti-odavasti sai lennufirmat lüpstud ning poole ilma jaoks peened ja odavad piletid hangitud....
Sri Lanka tundus lennukiaknast lõputu dzhunglina, raudselt piilusid meie lennukit põõsast ka tamiili (õngenööri)tiigrid ja niisama tiigrid. Lennujaam ei jäänud mugavuselt palju alla Kolkata, Dhaka või Kathmandu omadest :) Marssisime lennukilt otse transfeerilauda, et tahaks Singapuri lennata (jättes püüdlikult muljet, et me üldse just sama sealt ei saabunud) ja kohe järgmise lennukiga. Noormees naeratas ja palus meie pileteid, meie vastu, et mis mõttes pileteid, et kas internetti ikka tunnete. Ise lootsime seejuures, et kui saame ilma paberpiletita, siis äkki meie scami ei avastata, sest piletil kõik lennujaamad loetletud, kuhu plaan jõuda ja hind ka (J. oli samas piletitega minema saadetud, et vajalikul hetkel need „juhuslikult“ leida).
Tubli mundris hindupoiss kirjutas bookingunumbri üles, naeratas ja saatis hipid pinkidele ootama. Ootasimegi väliselt vaikselt ja rahulikult, sisemiselt muidugi mitte päris nii :) Vahepeal naeratati ja kutsuti meid letti, et kas meil ikka tõesti pole paberkandjal piletit. No ja ups, nagu selgus olid need tõepoolest olemas (J. „saabus“ piletitega hiljem).
Veel mõned närvilised ooteminutid ja ulatatigi boardingpassid Singapuri lennule, mis väljus paarikümne minuti pärast ja oli muidugi seesama lennuk, millega olime Colombosse saabunud.
Ja see tunne, millega me sealt krdi transfeerilauast minema kõndisime, oli ikka ülev. Ei teagi, kas meil lihtsalt vedas või oli süüdi laupäeva varahommik ja et vbla ei olnud bossi kohal ja neil jäi märkamata, et meil on need „kurikuulsad“ piletid, mis ei oleks võib-olla käibes olema pidanud.
Taolist adrenaliinilaksu pole ikka väga ammu saanud. Üritasime hästi ontlikult lennuki poole kõndida, et võimalikult vähe kahtlust äratada :))) ise samal ajal võiduirvet vägisi tagasi hoides. Ja järgmiseks võib nüüd ette kujutada selle lennukimeeskonna nägusid, kui sama kamp äriklassi marssis :))) Valetasime neile, et meil oli lennujaamas „kiire kohtumine“ ja tellisime shampanjat!
Nagu paremaski filmis ei olnud kogu põnevus otsekohe möödas. J. „otsustas“ passi korraks ära kaotada, et adrenaliinilaks ikka kraadi võrra kangem oleks. Just nagu tundus, et kõik ongi möödas juba. Kerge paanika, pisar ja peataolek, meeskond ka muretsema saadud, kui M. pagasiriiulilt vajaliku dokumendi uuesti avastas.
Shampanja kihinal ja võiduirve nägudel lendasime 4 tundi tagasi Singapuri nagu oleks tuld toomas käinud :)
Kokkuvõte: olen käinud Sri Lankal ja olnud seal umbkaudu täpselt tund aega ;)
posted by ZHENZHU at
7:47 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home